Haiguste ennetamine ja varajane avastamine aitavad kaasa tervena elatud aastate pikenemisele, haigestumiste ja enneaegse suremuse vähenemisele. Iga inimene saab aidata kaasa välditavate haiguste ära hoidmisele, muutes oma elustiiliharjumusi, osaledes terviseuuringutel või ennetavatel terviseteenustel.
Krooniliste haigete tervisekontrollid, haigustega kaasneda võivad tüsistused või nendega toimetulek on samuti ennetuse olulised teemad. Tervisekassa on koondanud infomaterjalid haigestumise riskidest ja haiguste ennetamise võimalustest ravijuhendite lehele.
Vaktsineerimine on üks parimaid viise hea tervise hoidmiseks ning enda ja oma lähedaste kaitsmiseks nakkushaiguste eest. Vaktsiinid pakuvad kaitset tõsiste haiguste vastu, stimuleerides immuunsüsteemi tootma antikehi kindlate bakterite või viiruste vastu.
Tänu vaktsiinidele on õnnestunud oluliselt vähendada mitmete tõsiste haiguste levikut, haigestumisi ja surmajuhtumeid. Vaktsineerimine aitab ennetada haiguse teket, rasket kulgu ja tüsistusi ning piirab nakkuse levikut.
Vaktsineeritud inimene ei pruugi nakatuda või põeb haiguse kergemalt ja väheneb ka nakkuse edasikandumise võimalus – see on eriti oluline riskirühmade ja nõrgenenud immuunsusega inimeste jaoks, keda ei saa alati vaktsineerida.
Paljud meist on saanud lapseeas vaktsiine, kuid nende kaitsev toime võib aja jooksul väheneda. Seetõttu on oluline vaktsineerimist regulaarselt uuendada. Näiteks soovitatakse täiskasvanutel teha difteeria ja teetanuse revaktsineerimisi iga 10 aasta järel. Lisaks soovitatakse täiskasvanueas vaktsineerida, kui vaktsiin on jäänud tegemata või haigus pole läbi põetud, järgmiste nakkuste vastu:
Eri vaktsineerimissoovitused kehtivad inimestele, kes:
Sellistel juhtudel võib olla vajalik eelnev nõustamine nakkushaiguste arsti juures. Vastuvõtule annab suunamise perearst või eriarst. Vajadusel ka e-konsultatsioon.
Kui plaanid välisreisi, tutvu sihtriigi vaktsineerimisnõuetega. Mõned vaktsiinid (nt kollapalaviku vastu) peavad olema tehtud vähemalt 10 päeva enne reisi ning võivad vajada mitut doosi.
NB! Regionaalhaiglas reisimeditsiinilist nõustamist ei pakuta.
Vaktsineerimise kohta leiate infot ka Terviseameti vaktsineerimise infolehelt
Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.
Miks alustatakse varakult?
Laste vaktsineerimist alustatakse varakult, sest mõned haigusetekitajad ründavad ja põhjustavad raskeid haigusvorme just kõige väiksematel. Lapsed saavad küll enamasti emadelt nende haigusetekitajate suhtes antikehad, kuid ajaga need kaovad ning noor organism vajab toetust. Näiteks läkaköha puhul on varajase vaktsineerimise põhjuseks ka anatoomilised omapärad – laste hingamisteed on kitsamad ja seetõttu on neil suurem oht läkaköha tõttu surra.
Vaktsiinid on testitud
Kõik Eestis kasutatavad vaktsiinid on läbinud pikaajalised ja mitmeastmelised kliinilised katsetused ning nende mõjul hoiavad igapäevaselt silma peal Ravimiamet ning erinevad rahvusvahelised organisatsioonid nagu näiteks Maailma Terviseorganisatsioon ning Euroopa Ravimiamet. Meditsiinilisi uuringuid korraldavad regulaarselt ka erinevad teadusasutused.
Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.
Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemisel. See tähendab, et inimese keha suudab hiljem vastava haigusega kokku puutudes kahjulikud mikroorganismid enne nende massilist paljunemist hävitada. Nõnda takistab vaktsineerimine nakkuse levimist.
Korduvvaktsineerimise eesmärk on säilitada organismis nakkushaiguste vältimiseks piisav hulk kaitsekehi.
Vajadus kaitsesüsti järele sõltub sellest:
Kõigi küsimustega tasub pöörduda perearsti juurde või vaktsineerimiskabinetti. Seal tehakse vajadusel ka uued kaitsesüstid.
Vaktsineerimist tasub kindlasti kaaluda järgmistel juhtudel:
Vaktsineerimine on vabatahtlik. Oluline, elukvaliteeti mõjutav otsus oleks tark teha ennekõike tõenduspõhisest teadusest lähtudes.
OLIMED OÜ, Nimistu N0474
E: 08.00 – 16.00
T: 10.00 – 18.00
K: 08.00 – 16.00
N: 08.00 – 16.00
R: 08.00 – 16.00
E: 09.00 – 14.00
T: 14.00 – 18.00
K: 09.00 – 14.00
N: 09.00 – 14.00
R: 09.00 – 14.00
E: 12.00 – 16.00
T: 10.00 -14.00
K: 08.00 – 12.00
N: 12.00 – 16.00
R: 08.00 – 12.00
E: 08.00 – 12.00
T: 14.00 – 18.00
K: 12.00 – 16.00
N: 08.00 – 12.00
R: 12.00 – 16.00
Copyright 2025 OLIMED. All Rights Reserved.
e-Registreerimine